Meil oli soov jõuda päikesetõusuks rappa...ja sinna me jõudsime ka! Päike oli suur ja punane ja tõusis raba ja metsa kohale – see on alati nii imeline ja maagiline...Ja see vaikus, hommiku õrnus ja looduse metsikus on nii kaunid ja olulised. Kui ei oleks metsa ja raba, puutumata loodust, kuhu minna – ma ei tea, kuidas siis elada. Hingata on vaja, oma rahu on vaja, vaikust on vaja kuulata. Fred Jüssi ütleb – molutada on vaja, Valdur Mikita ütleb – soomeugrilane sinus eneses. Looduses saab lihtsalt olla. See on ilus.

Võtsin kaasa nii hõbedasi kaelakeesid, kõrvarõngaid, sõrmuseid suuremaid ja väiksemaid kui ka ripatseid. Kõik EHE ELO ehted on 925 hõbedast, poolvääriskive on ka ning on valminud minu(mina olen Elo Uibokand ja olen EHE ELO ehtekunstnik) pisikeste töökate kätega tehtult ehk käsitööna, meistritööna. Ehe Eesti ehtekunst! Pildistasime nii dramaatilisi ja suuri uhkeid väekeesid Hundi ja Metskassi ja Ilmatsirguga kui ka õrnu Hingelindudega kõrvarõngaid ja Täiskuudega kaelakeesid. Südamete ja punaste korallidega ehtekomplekt tuli ka. Ja on ka üks Peko ja Hingelindudega kaelakee.

Täiskuu hõbedast kaelakee ja hõbedaste graveeritud südamete ja korallidega kõrvarõngad. Foto: Igorifoto

Mida teebki eestlane rabas? A. Pildistab B. Filmib C. Pildistab... Igatahes peale meie seltskonna oli kohal veel 2 gruppi varahommikusi hulle, ühed tegid muusikavideot ja teised pildistasid. Ühel hetkel mahutasime end väikesele kitsale kaile ikka päris mitmekesi ära:)

Hingelindudega kõrvarõngad ja Peko ja Tsirgu kaelakee. Foto: Igorifoto

Rabahaldjal on tavaliselt seljas hele rüü ja rabanäkil punane kleit(kui üldse midagi) – neid ei tohi omavahel segi ajada, see on inimesele ohtlik! Kõige keerulisem on vast eristada näkki ja haldjat naissoost inimeseloomast, sest ka inimesed kannavad vahel heledaid ja punaseid rõivad. Näkkide, naiste ja haldjate eristamiseks on vanarahval olnud omad nipid...mida peaks teadma, sest kui juba laukapõhjas oled, siis on veidi hilja!(aga ma praegu jätan need nipid saladuseks).

Foto: Igorifoto

Päike tõusis üha kõrgemale ja kõrgemale, udu hajus. Ja meie nautisime kaunist hommikut, loodust ja koosloomist. Auto juurde jõudes sõime hommikuvõileiva ja tsiuhti päälinna tagasi. See oli tore retk, nii kaunis hommik ja nii kaunis päikseline päev tuli!

Ilmatsirguga ripats, Hingelinnuga väesõrmus, Hingelindude ja südametega kõrvarõngad. Foto: Igorifoto

Ja fotod tulid VAPUSTAVAD! Maagia ja draama, õrnus ja jõud Naiseks olemisest, hõbeda müstiline helendus, punane kui leegitsev elu ja valge kui õrn udu raba kohal... Seda kõike on neis piltides – muinasjuttu ja müstikat! Ma usun, et ehe ei ole lihtsalt ehe kaunistamise eesmärgiga kuigi ka see on naisele väga olune, end hästi tunda, vaid ehe on ka amulett ja talisman, VÄEGA ese.

 Ehe hoiab ja kaitseb kandjat, ravib ja lohutab ning annab jõudu. Ta hoiab su mälestusi, on su hea kaaslane nii rõõmsatel ja erilistel kui raskematel hetkedel. Hõbeehete kaudu oleme ühenduses ka oma esivanematega, maarahvaga, vanade eestlaste ja ugrilastega, sest nemad kandsid ja hindasid just hõbedat. Hõbedal on tõestatult raviv(puhastav ja desinfitseeriv toime), aga meie esivanemate jaoks oli hõbe ka maagiline. Mina näen temas täiskuu lummust ja laukavee tujusid, sügiskargete udude maagiat ja lumehelendust... Ta on puhas ja hele, minimalistlik ja õrn.

Aitäh, Siiri ja Igor, et minuga kaasa tulite! Äge retk oli!