Kommenteeri

SETU EHTED JA RAHVUSLIKUD HÕBEEHTED - MÕTTEID KEVADISEST METSAST

SETO EHTITE JA HÕPÕEHTITE PILDISTAMINÕ KEVÄJÄSEH MÕTSAH

Kuna metsas on praegu imeilus kevadine tärkamisaeg, siis võtsin EHE ELO ehted kaasa ja läksin metsa. Modell ja fotograaf olin ma ka ise ühes ja samas isikus, nii et ei pidanud kaugelt otsima minema.(Kui tahaksid tulla EHE ELO ehtele modelliks või tunned inspiratsiooni fotosessiooni korraldamiseks, anna julgelt teada, see oleks tore:).

foto/modell Elo Uibokand


foto Elo Uibokand

Valmistan käsitööna nii Setu ehteid kui muid rahvuslikkke meie soomeugri rahvapärandist inspireeritud hõbeehteid. Meie rahvuslik pärand on nii rikas! Paljudel ehetel on käsitsi graveeritud maagilised ja müstilised mustrid. Setu ehete puhul meeldib mulle see, et tegemist on elava traditsiooniga ja mina hõbesepana saan selle värvilise maa – Setumaa - kultuuripärandi jätkumisse niimoodi oma pisikese panuse anda. On rõõm näha, kuidas oma kultuuri osatakse ja tahetakse hinnata ja selle elushoidmisesse panustatakse. Om illos kullõlda, õt uma kiilt - seto kiilt, võro kiilt - iks kõnõldassõ. On rõõm üritustel näha rahvariietes mehi ja naisi ja on hea teada, et oma kommete ja tavade tundjaid ikka on, kes oma teadmisi ka teistele lahkesti jagavad.


foto/modell Elo Uibokand

Ma saan ühelt poolt hõbesepana väga hästi aru sellest, et rahvariided peavad olema just sellised ja mitte teistsugused ja et rahvuslikud ehted peavad samuti järgima meie ajaloopärandi seaduspärasusi. Niimoodi elab kohapärimus, traditsioon ja teadmine edasi ega unune. Aga samas paneb ju iga meister ja tegija ka omalt poolt fantaasiat juurde....ja nii püsib traditsioon elavana. Näiteks arvab mässumeelne kunstnik minus, et kõiki riideid ja ehteid võiks vabalt kombineerida. Rahvuslikke ehteid võiks rohkem kanda ka muude riiete juures, mitte ainult rahvariietega. Suured kaelakeed, sõlg ja preesid, rist, kaheksakand ja teised rahvapärased mustrid teevad ju iga riide ja iga inimese ilusaks! Arvan ka, et kui identiteediks võtta eestlane või mikitaliku kõlaga soomeugrilane, siis võiks ka Eestimaa eri kohtade rahvariideid vabalt kokku panna ja nii sünniks midagi väga lahedat. (Aga see on muidugi väga ketserlik mõte ja niimoodi ei tohi teha:) Kui sinu identiteet on aga seotud Muhumaa, Võrumaa või Setomaaga, siis tuleb kanda just selle kandi rahvariideid.


foto/modell Elo Uibokand

Minu rahvariideseeliku ja vöö tegi vanaema. Ta elas Võrumaal Vastseliina taga ja kudus oma telgedel emale Põlva seelikuriide ja vöö. See oli ema valik, kellena ta end määratles. Kuna ta oli enamuse oma elust elanud Põlvas, siis tellis ema vanaemalt just Põlva rahvariidekanga. Kui Muhu naine läheb Setumaa mehele mehele, siis võib ta otsustada, et on nüüd setu ja hakkab kandma seto rahvariideid. Kas loeb see, kust sa pärit oled või see, kes sa tahad olla või see, kus sa elad? Ilmselt võib igaüks ise otsustada.


foto/modell Elo Uibokand

EHE ELO valmistatud hõbedast Setu sõlg

Kuna ma ise endale rahvariideid ei ole teinud, siis meistrid teavad kindlasti paremini. Kas ei olnud meie rahvariietega ka nii, et jõukam naine sai osta uhkemat kangast ja panna rohkem pitse ja ääriseid kui kehvemast perest naine? Ja et näiteks tikandite väljamõtlemises pani tegija ikka omalt poolt loovust ka juurde? Ehete puhul oli maagilise kaitse-eesmärgi ja kaunistamise kõrval oluline ka see, et rohkem ja uhkemad ehted näitasid sinu jõukust. Ka rahvuslike ehete puhul on nii meistril kuii telliijal ikkagi palju loomingulist vabadust. Kui vorm on teada, siis võib näiteks sõlele lisaks klassikalistele kroonile, kahe peaga Ilmalinnu ja rosettidele graveerida just sinu hingele lähedasi mustreid. Kaalakõrdades ja Setu keedes võiks tsaarimüntide asemel kasutada samamoodi ümmargusi hõbedast münte, kuhu peale on graveeritud/saetud/joodetud hõbedast ornamendid(nt meie rahvapärandi mustrid, sümbolid, kujundid ja sulle endale olulised taimed, mustrid, loomad...).


Seto kaalakõrd tsaarimüntidest ja 925 hõbedast, graveeritud lillega pross ja Hunt-Nahkhiirega väekee tsitriinide ja oonüksi poolvääriskividega.

foto/modell Elo Uibokand

Seto sõlg. Hõbe 925. Valmistaja Elo Uibokand, EHE ELO ehtemeister

Praegu kannavad kõik Setu naised just tsaarimüntidest keesid ja need ON uhked ja ilusad ja säravad! Aga kas oled mõelnud ka, miks just selliseid keesid kantakse? Kas tead, mida Setu naised kandsid enne, kui Tsaari-Venemaa kokku kukkus ja tsaarimündid 1918 kehtetuks kuulutati? Setu naised kandsid ka enne uhkeid hõbesõlgi, aga ka hoopis teistsuguseid hõbeehteid – suurte krobeliste hõbehelmestega helmekõrdasid(krõlle), lehekõrdasid(lehekujuliste ripatsitega kaelakeed), käevõrusid, kodarrahasid... Miks mitte neid taasavastada? Kui sul on soov ja mõte, tule ja teeme su mõtte teoks!

Juba selle sajandi alguses kasutati ehetes tsaarimünte ja suurema hoo sai nende levik sisse just alates 1918.-ndast aastast alates. Keegi meister oli esimene ja vaatas, et oh, nii palju hõbedat, millega ei saa enam midagi osta...aga neist saab uhked hõbeehted, hõbe on hõbe! Või tuli see mõte mõnelt mehelt, kes läks rahadega hõbesepa juurde ja ütles, tee mu naisele midagi ilusat...seda me enam ei tea:) Igatahes on praegu tsaarimüntidest keed sõle kõrval ühed äratuntavamad setu ehted, nad on saanud traditsiooniks. Aga kuna traditsioon on elav ja peabki olema elav, sest muidu ta sureb, siis on hea olla ka teadlik sellest, mis oli enne. Iga naine võikski endalt küsida – või mees, kes naisele ehte tellib - missugune pärand on talle lähedasem ja missugust pärandit tahab ta ise edasi kanda. Kui sinu vanaema või ema või mehe suguvõsa on sulle pärandanud ehted, siis on neil juba sinu suguvõsa kaudu oma väärtus ja on ikka hea neid kalliks pidada ja kanda. Juurde võiks siis tellida vanemaid Setu ehteid, nii saavad vanem ja uuem kultuur jälle kokku.



foto/modell Elo Uibokand

Ühel hetkel tulid madalalt üle puulatvade lennates üle mu pea kaks sookurge. Nad hüüdsid ja kluuglutasid...see oli nii ilus! Sokud ja sookured meenutavad mulle Soomaad, millega seoses mulle meenub palju häid seiklusi rabas ja metsas, inimtühjus ja metsikus...aga paistab, et ei peagi kodust Lõuna-Eestist ära minema, on ju siin ka loomi ja linde ja imelist loodust! Siinsed mäed on midagi väga oma ja kodust. Igal pool oma. Õgal puul uma!


foto/modell Elo Uibokand

Õhtu jõudes ja päikese üha madalama vajudes hakkas oja teisel kaldal nõlvadel sokk möirgama. Ta haukus ja möirgas tükk aega ja liikus nõlvapidi edasi. Kahjuks ma teda ei näinud...aga ta hüüd on ka ilma nägemata võimas – kauge ja tume, ürgne ja kummaline ja igatsev... Ka kaks tuhat aastat tagasi kuulatasid meie esivanemad niimoodi kevadel soku haukumist...Kes teab, mida nad mõtlesid ja tundsid? Toit, kevad, hea enne, aeg jahile minna?


Punane on paljudel rahvastel, ka soomeugri rahvaste, omadel, oluline värv nii rahvariietes kui ehetes. Punane kaitseb ja ühendab meid haldjate ja esivanematega, punased tikandid/ääred riietel märgistavad kahe maailmavahelist piiri. Maridel, meie sugulasrahval, tähendab punane ornament rõiva aukude ümber piiri oma ja võõra, välise ja sisemise vahel.

foto/modell Elo Uibokand


Lisa kommentaar

Email again: