Kommentaarid (8)

SETU VANADE SÕLGEDE UURIMINE ERM-s(EESTI RAHVA MUUSEUMIS)

Lugu sellest, kuidas käisin ERM-s vanade meistrite valmistatud auväärseid setu sõlgi uurimas. Miks? Eks ikka sellepärast, et olin saanud oma elu esimese Seto suursõle tellimuse! See oli pikk ja põnev teekond ja võin juba ette ära öelda, et umbe illos sai! Ja sõle omanik on ka õnnelik, mis ongi kõige tähtsam:)

ERM-i ajaloolised setu sõled. Nagu näha, on neid väga eri kujuga ja suurusega!

Kuna sain juba eelmise aasta 2020 detsembris oma elu esimese setu hõbedast suursõle tellimuse,(tere, Mount Everest!) siis sain aru, et kõikvõimalike setu kultuuri ja eesti rahvuslikke ehteid kajastavate raamatute, internetist nähtud piltide ja videote, muuseumi vitriini tagant nähtud, seto sündmustel kohatud ja tuttavate sõlgede nägemisest üksi ei piisa. Olen ka varem aeg-ajalt ERM-i kogudes olevaid ajaloolisi ehteid uurinud, aga just piltide kaudu. Nüüd sain aru, et see pole ikka see, tuu olõ-i tuu, tuleb minna ise kohale! Oma silm on kuningas!

ERM A634:123

ERM A 632:142

Kui muis.ee lehelt olin kõik võimalikult erilised ja kõik kõige suuremad setu sõled välja valinud(muis on küll liiga keeruline), saatsin nimekirja paar päeva ette ERMi uurimissaali, kes siis mu soovi kinnitas. Korraga saab võtta välja teatud arvu(15 tk) ehteid. Esimesel korral sain aru, et see pildistamine, joonistamine, mõõtmine ja uurimine-puurimine on nii intensiivne töö, et ega rohkem korraga poleks jaksanudki. Aga teisel korral olin kaval ja tegin kohe kaks nimekirja, igaks juhuks. Ja kui olin esimese portsuga hakkama saanud ja hinge tõmbasin ja Ermi ääretusse restoraniavarusse sööma kadusin, siis vahepeal oli muuseumitöötaja nii kena, et otsis ka teise nimekirja ehted välja.

...ja veel seto hõbesõlgi Eesti Rahva Muuseumis(mõni oli hõbetatud ka, aga enamus hõbedast. Vanasti küll kasutati madalama prooviga hõbedat kui tänapäeval)
Ülemine foto - ERM A 632 142 - 9

ERM-is panin siis valged kindad kätte, hingasin sügavalt sisse ja võtsin vana ja auväärse muistse sõle oma tänapäeva nutiajastu näppude vahele. (Kas käsitööoskused kaovad varsti täiesti ära? Ma loodan küll, et mitte!). Hiljem töötuhinas suurem aukartus vanade meistrite töö vastu kadus, imetlus aga jäi:).

ERM A474:27 

Milline see setu sõlg, seto sõlg, seto suursõlg, suur sõlg, seto hõpõsõlg - hääl latsõl mitu nimme! - siis ikkagi on? Määne tuu seto sõlg sis iks om?

Setu sõlg on Eesti sõlgedest tavaliselt kõige suurema läbimõõduga ja kõige kõrgema kuhikuga. (kuigi Viljandimaa sõled võivad olla samuti läbimõõdult sama suured, aga nende kuhik on madalam). Setu sõlg on SUUR(läbimõõt 20 cm on tavaline ja võib küündida isegi üüratute 35,8 cm-ni) ja KÕRGE(tihti üle 10 cm). Tema graveering on teistsugune kui muudel Eestimaa sõlgedel. Setu sõle sõlesuu alla on tavaliselt(aga mitte alati!) graveeritud kahepäine kotkas-kroonukull või siis kahe peaga ilmalind, ilmatsirk-looja(tõlgendusi on mitmeid), linnu ja sõlesuu kohal on kroon(mida leiab ka Eestimaa teiste kihelkondade sõlgedel) ja paremal-vasakul on identsed rosetid(tavaliselt kuue- või kaheksanurksed ringis olevad geomeetrilised kujundid, mida võib ka pidada naise ja mehe kaitsemärkideks(Riitsaar 2002, 25), nende põhikujundite ümber ja vahel looklevad taimeväädid(klassikaliselt on see akantuseväät). Aga lähemalt jutustan setu sõle olemusest, põnevatest eranditest ja eri meistritest juba teises loos!

ERM A509:6787

Peab ütlema, et see on ikka täiesti, täiesti eri asi näha ehet fotolt või isegi muuseumivitriinist klaasi tagant või siis ise puudutada ja keerutada. Inimene küll näeb silmadega ja ideaalis ka südamega, aga puudutamine on ikkagi nii oluline, et aru saada, milline asi või maailm ikkagi on.  Või teine inimene... Ehete uurimisel on suurim vahe selles, et fotol on kõik asjad kahemõõtmelised ja sa ei saa aru, kui suur ta tegelikult on ja alla ja taha ka ei näe. Aga siin nad nüüd on, lihast ja luust, päris!

ERM A474:27 

ERM A474:27 

Kõige vanem seto tüüpi hõbesõlg on teada 1808-1818 aastatest, Tartu meistri Loefströhmi poolt valmistatud(Kirme 1986, 96). Tema suurus oli kõigest tsillokõsõt 12,8 cm, aga hiljem hakkasid sõled kasvama! Mida suurem, seda uhkem, eks ole! Kui 19. sajandi alguses ja keskel näeb veel setu sõlgi läbimõõduga alla 15 cm, siis 1880-1890-ndail aastatel oli 20 cm juba tavaline ja Petseris ja Kolovina külas Setumaal valmistatud sõlgedel on see enamasti 22-27 cm.(Kirme 1986, 117). Seda aegadetagust kõige kõige vanemat sõlevanakest ei ole veel oma ihusilmaga näinud, ainult fotolt... aga oleks põnev küll! Aga õnneks on meil muuseumites hulk muid eri meistrite sõlgi ja pärandehted, mida kanda ja uurida.

ERM A301, meister Hagel 1866

ERM-i kõige suuremat seto sõlge(27 cm)(alumised fotod) kätte võttes olin ikka kõvasti üllatunud, et ta nii SUUR om! Ega need arvud ei kõnelegi midagi, aga alles ise kätte võttes saad aru. Eks see näitas ka kandja rikkust, aga kuna sõlg on rituaalmaagiline ehe, nii nagu kõik Eesti vanad ehted ja setu hõbeehted on veel paar põlve tagasi olnud, siis arvan, et suurem sõlg tõi ka naisele rohkem kaitset ja rohkem viljakust. Kõrgem kuhik tähendas ka kõrgemat elukaart. Seto suurõlg oli traditsiooniliselt viljakas eas abielunaise tunnus, temaga on viidud läbi ka parandavaid rituaale näiteks sõlge hoiti vees ja sellega pesti silmi või vastsündinut või haiget kohta. Tänapäeval on teada, et hõbe on tugevalt antibakteriaalne metall, nii et vanad kombed tunduvad igati põhjendatud. "Suurel sõlel on olnud oluline roll sünni-, pulma- ja matusekommetes."(Piho 2002, 11-14)

ERM A267:13 

ERM A267:13 
ERM-s olev kõige suurem setu sõlg(ülemised 2 fotot) on 27 cm läbimõõduga(kuigi mina mõõtsin 26,5 nagu kirjutatud asjatõendist näha:), aga setu sõled võivad küündida isegi kuni 35,8 cm-ni.

ERM A267:13

Praegu seda kirjutades olen esimese tellitud setu sõle valmis saanud. Tema läbimõõt on 16,5 cm, kõrgus 6 cm ja ka see sõlg tundub ikka vaadates ja ette pannes SUUR! Tegelikult on ta setu sõlgedes keskmisema-väiksema suurusega. Kuna tema tellija on ka väiksemat kasvu habras naine, siis oli kliendi soov, et sõlg oleks ka tema mõõtu. Vanadelt fotodelt on näha pisikesi setu naisi üüratult suure sõlega, mis katab terve rinnaesise! Sõle valmistamine oli ikka suur väljakutse! Ehteid olen teinud peale ehtekooli oma 10 aastat, seto ehteid viimased kaks ja pool aastat. Nüüd on tunne, et viimased aastad olid valmistumine meistritööks ehk sõle tegemiseks:) Aga üks õige meister ei ole ega saa kunagi valmis, arenguruumi on lõpmatult ja alati. Klient jäi igatahes oma sõlega väga rahule ja oli rõõmus ja mina ka. Illos hõpõsõlg sai, umbe illos!

EHE ELO valmistatud seto hõbesõlg 2021. Hõbe 925

Sõlgi uurides pildistasin kõiki iga nurga alt, ka seest ja detaile lähedalt, mõõtsin kõikide sõle osade kõrgused, laiused, läbimõõdud ja joonistasin erinevaid mustreid üles. Ehtemeistri jaoks on just see ruumiline nägemine kohutavalt oluline, sest ehted on ju kolmemõõtmelised. Tahtsin ka näha ja tunnetada, KUIDAS vanad meistrid on teinud, kuidas midagi lahendanud, kuidas graveerinud, milliste joontega. Nende mustreid maha joonistades sain aimu vanade meistrite mõtlemiset, mõnigi muster tundus nüüd arusaadav ja loogiline. Graveerimist vaadates oli äratundmise tunne. Sada ja rohkem aastat tagasi graveeriti täpselt samamoodi nagu mina praegu...muidugi on igal meistril oma käekiri ja siis on kaanonid, mida enamus meistreid jälgisid ja ka praegu jälgivad.

Muuseumis seto sõlgi vaadates sain aru, et sõle kujusid on olnud ikka väga erinevaid. On väga sirgelt ja kolmnurkselt tõusva kuhikuga sõlgi ja on kumerama vormiga sõlgi ja ka eriti kumeraid(eriti Petseri-Kolovina meistrid). Mulle endale meeldivad rohkem kergelt kumerama kujuga sõled, kuna need tunduvad  naiselikumad ja oli heameel, et ka minu esimene sõleklient nii mõtles. Aga see on muidugi iga sõlekandja otsustada, milline kuju tundub talle omane.

Setu sõle valmimine. Graveerimine käib nende väikeste nugadega pildil paremal.

Sõlgi graveerides kopeerisid meistrid kaanoneid ja mustreid ja iseennast(oma vanu sõlgi:), aga vahel graveeriti ka, kas siis kliendi soovil või meistri loomelennust lähtudes, nt kulli asemele töötavad sepad või kaamel või elulill või kull maoga.... Ka kroone on olnud erisuguseid. Nii välisvorm võib olla erinev kui ka kroonide sisemine muster. Mummuridu välisäärel on ikka ainult üks, aga seespool võib pisemaid mummuridu olla isegi 4 rida. Üldiselt paistavad kõik sõled kaugelt traditsioonikohased, aga lähemalt uurides leiad palju põnevat ja omanäolist.


ERM A267:13

Sõlge - ja muid rahvuslikke hõbeehteid - võib teha mitut moodi. Võib valmistada täpselt kaanonite ja traditsioonide järgi ja teha mõne vana ehte koopia, mis on auväärne ja tänuväärne töö. Samas puudub selles nii ehte saaaja kui meistri isikupära. Mino miilest piäs üts seto hõpõsõlg iks ummamuudu olõma! See sõlg tuleb ju sulle! Ja su tütrele ja tütretütrele... Sõlg on isiklik asi, rituaalne ja maagiline ehe. Sõlg annab ikka nii palju setu naisele juurde, kohe tundub õige asi!:) Ennevanasti kandis sõlge ainult abielunaine, ta sai selle peale oma pulmaööd. Sõle kinkis kas peigmees või naise isa, tellis peigmehe isa, tütar võis pärida selle oma emalt, vanaemalt või saada ka kosilase emalt. Sõlg oli ka vanasti kallis asi, selle jaoks müüdi isegi lehm ära. Sõlg oli viljaka ea ja abielunaise tunnus, tähistas Naiseks ja Emaks olemist. Abielunaine kandis seda kuni vanima lapse abiellumiseni või kuni esimese lapselapse sündimiseni. Neiud võisid sõlge kanda kord siis, kui podruskitena(pruutneitsitena) ehk mõrsja kaaskonnana koos mõrsjaga läinud külalisi pulma kutsuma, peale seda, kui mõrsja oli kosjad vastu võtnud.

Tänapäeval on traditsioon muutunud, setu sõlest on saanud üldisemalt setu naise tunnus, kannavad ka kooselus elavad naised ja vallalised naised ja vanaemad. Ühelt poolt tuleb ikka vana traditsiooni nii palju elus hoida kui võimalik, aga samas arvan, et elu muutubki ja pärimus teiseneb koos meiega, selle vastu ei saa ja see ongi elu osa.


EHE ELO valmistatud seto sõlg 2021. Hõbe 925

Sõlg võiks olla koostöö tellija ja meistri vahel. Liisiga sai kokku lepitud sõle kuju, suurus, kõrgus, mummuridade arv. Edasi arutasime, kas tuleb kull, mida kulli sisse teha(traditsiooniliselt võib seal olla süda nimetähtedega, rist või vapp) ja milline kroon ja millised rosetid paremale-vasakule graveerida. Siin sai palju kliendi soovi kohaselt, aga samas jättis ta mulle meistrina ka palju vabadust, näiteks kuidas täpselt kull välja näeb ja mis täpselt krooni sisse tuleb. Ideaalis ongi hea, kui tellija ja meistri vahel on piisavalt usaldust. Kuna sõlg on kolmemõõtmeline ja kumer ja paberile joonistatud sõlg kahemõõtmeline ja lapik, siis minu meelest on üksühele ette kogu sõle mustreid raske kui mitte võimatu teha. Taimeväätide asemel graveerisin pihlakaid. Pihlakas on nii ilus ja eesti rahvakultuuris maagiline puu ja Liisil on temaga eriline suhe(saladus, saladus!).

EHE ELO valmistatud seto sõlg 2021. Hõbe 925

Sõlgede hingeelu on ka seestpoolt huvitav. Ühte sõlge oli nii tugevasti graveeritud ja ju hõbeplekk oli ka sedavõrra õhem, et graveeringud kumasid ka seestpoolt läbi. Mõnda sõlge oli ka aja jooksul pidanud parandama, just sõlesuu koha pealt nõela juurest, seda kohta ju liigutad kõige rohkem. Aga enamasti sõlg lihtsalt tummub, sest hõbe oksüdeerub õhu käes. (hõbe püsib kauem hele suletud kilekotis ja pimedas). Kui on soovi, saab tumeda pinna taas heledaks ja säravaks või siis saab kohe teha nii, et sõlg näeks vanem (tumedam) välja. Mulle endale meeldib mõte, et algul on ehe hele ja särav nagu vastsündinud laps ja siis elu käigus saab juurde toone ja jooni, kogemust ja väärikust...


ERM A474:28

Kui ainult vana ehe oskaks kõneleda! Nad on nii palju näinud - sünde ja lahkumisi, rõõmu ja pulmi ja pidusid ja tantsu, raskeid valikuid ja minemisi. Ehteid on maetud maha, lootuses, et praegu küll minnakse, aga kaugelt maalt tullakse kindlasti-kindlasti varsti tagasi. Olen elanud 13 aastat Soomes ja mõistan inimesi, kes ei tulegi tagasi. Sa lähed noorena õppima, uudishimust, reisid siin ja seal. Kohapeal harjud, tekivad ringkonnad, töö, abikaasa, lapsed. Siis on juba väga raske end uuesti lahti rebida ja Eesti tundubki võõras. Mina tulin tagasi, sest ma ei harjunudki ära ja siin pisikeses kodukootud sõlmitud-lapitud Eestis on ikka nii ilus ja kodune! Ega välismaa elu ei ole kergem. Materiaalselt võib ju nii olla, aga hind on kõrge. Seal oled sa alati võõras ja igatsus juurte järele jääb. Tahas' iks kõnõleda ja kullõlda uma kiilt ja kävvü umah mõtsah kikkaseeneh ja umah savvusannah! Ja tahas' ollaq ummi inemiste keskel:)

EHE ELO valmistatud seto sõlg 2021. Hõbe 925. Sõlele võib traditsiooniliste mustrite juurde graveerida ka kandjale hingepuudutavaid taimi, loomi, kirju... Ka just kõige vanemad sõlemeistrid 19. sajandi esimesest poolest kasutasid vabalt oma loomelendu(kuused ja sepad ja kaamel ja kirik...:)

Oma suguvõsa ehteid on ka müüdud, sest süüa on vaja. Ehteid on jõudnud võõrastesse kätesse. Olen puhastanud ja parandanud vana poolikut süsimusta setu kaalakõrda, mis on maa seest leitud. Ja olen saanud kliendilt kingiks pooliku väga kulunud mustjaspruuni kaalakõrra pisikestest 5-kopikalistest. Vana ehet võib parandada ja puhastada ja anda talle uue elu.

Tagasi sõlgede ja ERMi juurde tulles. ERMI lähen kindlasti veel ja veel, õnneks ta ei ole ka nii kaugel. Olen seal uurinud ka krõlle ja kodarrahasid ja muid setu ehteid(pitsikeesid, südameid, nöpse, helmekeesid, ristiripatseid). Aga nendest juba teises loos.

ERM A474:27

Kokkuvõttes on ERM-s käigud olnud väga vajalikud ja kasulikud ja minu valmistatud setu sõlg sai kõrralik, kuigi tööprotsess oli pikk ja keeruline(ka see on omaette lugu). ERM on väärt ja vajalik koht meie pärandkultuuri säilitamisel ja sealsed näitused on ka huvitavad, näiteks "Uurali kaja" oli oma rahvarõivaste, fotode ja vanade kommetega küll minu arust põnev. Nii et sinna tasub minna, nii vaatama kui uurima. Mulle ehtemeistrina on ERM ja muud Eesti ajaloolised muuseumid tõelised aaretekambrid. Kui piiri taha minek jälle lihtsam on, tahaks uurida ka Venemaa muuseumide kogudes olevaid seto ehteid. Äkki õnnestub! Järjest enam ja enam valmistan hõbedast just rahvuslikke hõbeehteid, nii seto ehteid kui ka teiste kihelkondade omi. Kodarrahasid ja krõlle ehk hõbehelmeid on kantud üle Eestimaa, Setomaal ummamuudu. Nii et minu käest saab tellida erilised ja omad traditsioonilised hõbeehted oma rahvarõivaste juurde või siis meie soome-ugri mütoloogiast väge saanud erilise ehte, mida võib kanda ka igapäevaselt.

Hõbedast sõle valmistamine on käsitöö, algusest lõpuni.

Siinkohal on igati sobiv tänada meie Eesti kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali ja Võru ekspertgruppi, kes toetasid 2020 aasta lõpul minu selle aasta projekte(osa on valmis, osa veel pooleli):

- Uurida Setumaa ajaloolist ehtekultuuri ja valmistada traditsioonist lähtuvaid omanäolisi hõbeehteid

- Võrumaa ja Setomaa ajalooliste ehete põhjalt valmistada uusi omanäolisi hõbeehteid-kuhiksõlgi

Aitäh! Aitüma!

Artikli autor ja ehtemeister Elo Uibokand siin Setu sõlge graveerimas. See nõuab kannatlikku meelt ja kindlat kätt!

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (8)
VUymcQqhKukFXEYa xbNfXuvLt · 2. juuli 2021
oCigWyxvK OsyXjSJpMbQ · 2. juuli 2021
EHycCnJzmat FxQKgErlPBaf · 26. juuli 2021
KCbTuisPSFohQn JOXrCWRQzIB · 26. juuli 2021
uTkMQOnNmRbXiD bhcAUYPznisSKRGM · 9. august 2021
AxQBaGeJNqKv WSwbfrER · 9. august 2021
vYLwderFRHEXS cjWDsYwBHtm · 24. august 2021
sNwnXblhWP aMrFSkyeL · 24. august 2021