Kommentaarid (7)

ÜHE SETO SÕLE LOOMISE LUGU

Lugu sellest, kuidas valmis käsitööna EHE ELO esimene seto hõbesõlg.

Valmis sõlg. Hõbe 925, käsitöö. EHE ELO 2021.

Seto Mardilaadal 2020 olin Värskas Seto talumuuseumi moro pääl enda tehtud hõbeehteid müümas, ilusat sügispäikest ja kohalikku laadasuminat nautimas ning Setomaa värvilist hõngu sisse hingamas, kui kohtusin Liisiga, kes ütles, et ta tahaks minu käest endale seto suursõle tellida. Ütlesin, et jah, muidugi, teeme ära, aga et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, siis täpsustasin, et kuigi ma olen paljusid erinevaid setu hõbeehteid juba teinud, siis sõlge veel ei ole. Liis ütles, et ta ei karda ja selle usalduse eest olen väga tänulik:) Tõsi on ka see, et olin talle varem ühe seto kaalakõrra teinud, nii et ta teadis, kes ja mis ma enamvähem olen. Hiljem tuli välja, et Liisi isa ja ta ise olid samal ajal mõelnud / üksteisele kõnelemata - , et sõlge on vaja ja isa oli mulle ka kirjutanud ja uurinud. Armas kokkusattumus!


Seto Kuningriigipäiv 2019. Foto Elo Uibokand

     Foto: A.Väisanen

Sõlg on väega ehe, setu kultuuri pärimuse kandja, tuues naisele maagilist kaitset ja viljakust.

Praegusel ajal on setu sõlg, setu hõbesõlg, suur hõbedast kuhiksõlg, setu suursõlg setu naise tunnus, sõlgi kannavad ka neiud, naised ja vanaemad. Elu muutub, pärimus muutub. Traditsiooniliselt see nii ei olnud. Sõlge kandis ainult abielunaine, kuni oma vanima lapse abiellumiseni või lapselapse sündimiseni. Sõle sai naine peale pulmaööd, see oli viljakas eas naise tunnus. Setu kultuuris sai vanasti nii rõivaste kui ehete järgi aru, kas tegu on lapse, noore neiu, nooriku, abielus naise või viljakast east väljas oleva naisega. Mare Piho, kes on setu kultuuri ja ehteid väga korralikult uurinud, on kirjutanud põhjalikke artikleid ja raamatuid setu ehetest ja setu kultuurist. Tema raamatust "Setu ehted" on näha, kuidas ehete valik ja rohkus sõltus naise vanusest. Algul olid tüdrukul ketikesed ja kurguhelmed, siis tuli kette, hõbehelmeid ja ripatseid järjest juurde, abiellumine tõi kaasa sõle, vanematel naistel hakkas ehete arv vähenema kuni naine lahkus sest ilmas teisele poole ketikesega nagu väike tüdruklapski. Eluring sai täis, suur tüü tettü. 


Foto: J.Pääsuke 1915
Vasakul kaks neiut neiuehetes, keskel abielunaine noorikuehetega ja paremal kaks abielunaist.(Piho 2001,21)



















Foto: A.Väisanen

SÕLE VALMISTAMINE

Algul oli nii...vormi tegemine.
Hõpõt tulõ loitsi'ja mana', timäga tulõ ilosahe kõnõlda, kaeda, kuis ta nakas tulõma ja olõma...



Alati võib alguses tellida ka väiksema ehte ja vaadata, kuidas meistriga koostöö sujub ja kuidas oma ehtega rahul oled. Ja hiljem on juba lihtsam jooksvalt oma isikliku ehtemeistri st EHE ELO poole pöörduda:) Hiljem uurisin Liisi käest, et miks ta just minu käest sõle tellis. Ta ütles, et täpselt ei mäleta, aga et üks põhjus võis olla see, et olen naine. Nii saab ehe - sõlg - tehtud naiselt naisele, naisenergiaga. See on tunnetamise küsimus. Ajalooliselt on meistrid olnud ikka mehed, aga traditsioonid muutuvad. 

Sõlg on suur ja väga oluline ehe ning investeering, eriti Setu kultuuris. Hõbesõle ja muud hõbeehted pärandad oma tütrele ja tütar omakorda oma lapsele, sõle võib pärandada ka oma pojanaisele. Sõlg küll tummub, aga hingega ja hoolega valmistatud ehe kestab kaua. Käisin ERM-s vanu sõlgi ja eriti just setu suursõlgi vaatamas ja uurimas. Tõmbasin valged kindad kätte, hingasin sügavalt sisse ja võtsin klassiku kätte:) Mõnda oli hiljem veidi parandatud, aga enamus suurtest kuhiksõlgedest kestab väga hästi.


Vasakul ERM-i kõige suurem seto sõlg(27 cm). ERM A267:13

Sõlehõbeda kuumutamine, et teda saaks töödelda



sõlg tööhoos

Ühesõnaga ütlesin Liisile, jah, teen sõle ära. Mõttes vaatasin Mount Everesti tipu poole poole - noo, kui kõrge ta siis ikka on, ronime! Olin kindel, et saan tehtud, aga teadsin ka nagu ikka tundmatu asja puhul, et kerge see ei ole. Aga samm sammu haaval!

ERM 632:142             ERM A634:123


Jaanuari alguses alustasin ja mai lõpuks sai valmis. Vahepeal uurisin kirjandust ja fotosid, käisin ERM-s vanu sõlgi uurimas ja küsisin teadjatelt nõu. Oli suur tüü! Õnneks Liis ütles, et tal ei ole kiire, peaasi, et suveks valmis saab. Arvasin, et noo...kolm kuud! Kolme kuu pärast sain aru, et esimese sõle tegemine ei olegi nii lihtne! Nüüd ma tean, et järgmise tellitud sõle võin valmis saada juba 2-3 kuuga. 

ERM A267:13
ERM-i vanad setu sõled


ERM-s sõlgi uurides sai joonistatud, mõõdetud, pildistatud...ja kaasa mõeldud.

Tagasi sõle juurde! Igaks juhuks hakkasin korraga kahte sõlge tegema, teine alles valmib. Alguses sain nõu, et trugimine lihtsustab protsessi. Proovisin veidi, aga mulle see ei meeldi, sest ma tahan ikka ise teha ja teiseks tulemus ei saa nii ilus kui ainult vasaraga ja vasaraga peaks ikkagi üle tegema ja trugimine on üleüldse omaette teadus. Vasaraga sõlele vormi andmine on mulle palju omasem. See võtab tükka aega, aga nii tean ja näen igal hetkel, mis saab ja kuidas pean edasi tegema. Käsitööriistadega tuleb sõle sisse ka palju rohkem meistri energiat ja inimese soojust - inimeselt inimesele, naiselt naisele. Siin peavad ka head ja mitmesugused haamrid olema. Tööriistu ja vorme pidi sõle tegemise käigus ikka palju juurde hankima. Aga see käib ehtemeistri ameti juurde, et iga liigutuse jaoks on vaja erilisi tööriistu. Väärt tööriist peab ka kaua vastu, nii nagu hästi tehtud hõbesõlg peab peab vastu mitmeid mitmeid põlvkondi, ühendab emasid ja tütreid ja vanaemasid. Ja isasid ja abikaasasid oma tütarde ja naistega, sest traditsiooniliselt oli sõle tellijaks mees.(kui emal oli 5 tütart, siis keegi neist sai tema sõle, aga ülejäänud neljale oli ka ju mehele minnes sõlge vaja. Siis võis mõrsjale sõle tellida isa, vend, kosilane või kosilase isa.) Tänapäeval on paljud naised nii iseseisvad, et tellivad ise endale ehted ja sõle ka. Samas on ikka armas näha, kui mees soovib oma naisele, tütrele, elukaaslasele või abikaasale erilise ehte kinkida.


Sõle kujusid on ajalooliselt olnud erinevad. ERM-s nägin oma silmaga, et lauatäiest sõlgedest olid osad sirgelt tõusva kuhikuga nagu kolmnurgad(nt kõige vanemad sõled 19. sajandi algusest ja keskelt) ja osad naiselikumad, kumerama vormiga. Vorm on ilmselt sõltunud meistri käekirjast ja koolkondadest(Petseri meistritel olid eriti suured ja eriti kumerad!). Meie Liisiga leppisime algul kokku sõle läbimõõdu ja kõrguse ja vormi(kumeram), tema sõlg sai 6 cm kõrge ja 16,5 cm lai.

tule, tule, tulemine
hõbehelgi puhumine

Sõlge võib teha paksemast või õhemast hõbeplekist. Rahvatantsijale sobib ilmselt kergem. Vastupidavam ja kallim on raskem, sest tehtud paksemast hõbedast. Aga see on ka maitse asi - kas sulle meeldib, et ehted on kerged ja sa ei pea nende peale kogu aeg mõtlema(kuigi seto rõivaste ja ehtekoplekti puhul on see vist võimatu:), või sulle just meeldib, et ehe on mõnusalt paks ja raske ja sa tunned teda kogu aeg.


Vormi saamiseks tuleb sõlehõbedat nii kaua puupaku pääl erinevate vasaratega taguda, kuni õige kõrgus ja kuju käes. Vahepeal peab palju palju kordi hõbedat lõhmutama ehk gaasileegiga kuumutama, et ta jälle pehmeks ja töödeldavaks muutuks. See on pikk protsess. Siis tuleb sõlepind erineva karedusega liivapaberitega võimalikult siledaks saada. Järgmiseks tuleb keerata/taguda sõle serv maha, mis on omaette töö ja oskus, et ta ilusti ühtlaselt lai ja ka ümmargune saaks. Alla äärde tuleb teha ja joota külge kinni ka keerutraadist hõbevits. Olen kuulnud, et kuigi enamustel sõlgedel on üks vits, võib neid olla ka mitu.


Kuhiksõlgedel on serval suuremad mummud ja sõltuvalt piirkonnast ka seespool pisemad mummuread. Setu sõlel võib neid pisemaid mummuridu olla kuni 4. Liis sõlele sai tehtud 1+1 mummurida. Ka mummude löömine ei ole nii lihtne nagu algul paistis. Õnneks tegin samal ajal ka teist/esimest proovisõlge, kus proovisin erinevaid tööastmeid enne ära.

erinevas vormis ja astmes sõlgi

Peale mummusid tegin sõle suule ava ja jootsin sinna äärele keerutraadist tehtud vitsa. Siis poleerisin, mis oli ka paras väljakutse, sest hõbe võib jääda lapiline. Kuna ehetes kasutatav 925 prooviga hõbe koosneb 92,5 % ulatuses peenhõbedast(100 % hõbe) ja 7,5 % vasest(et teda oleks kergem töödelda), siis võib juhtuda, et peenhõbe tuleb pinnale ja jäävad heledamad ja tumedamad laigud. Siis tuleb ehet 5-10-miljon korda tasakesi kuumutada ja jahutada, kuni ta jälle üleni hele on(peenhõbe on tõusnud hõbepleki pinnale). Siis saab teda poleerida, nii et ta jääb ühtlane.

Sõlele kirjade kandmine


Sõle graveerimine 


Siis on järg graveerimise käes. Graveerimine paneb sõle elama! (Ja muidugi sõle kandmine, siis tal algab uus elu, Päris Elu:) Kuigi ma oskan graveerida ja see on tore töö, siis selle alustamisega pidi ka veidi hoogu võtma ja mõtlema ja planeerima. Graveerimine tähendab väikeste eriti teravate nugade ehk stihlitega hõbeda sisse sisselõigete tegemist. Graveerimise võlu minu kui meistri jaoks on see, et saab ka käigupealt mõelda ja hõbeda peale lugu joonistada, igal hetkel vaadates ja tunnetades, kuidas saaks ilusam ja õigem. See on meditatsioon ja nõuab suurt keskendumist. Kui joon meistri käes lendama kipub ja veidi teisiti läheb, kui oleks pidanud, seda enamasti enam parandada(kustutada) ei saa, sest sisselõige on ju sügav. Maha lihvides jääks sinna lohk. Ainuke variant on kas kasutada tekkinud joon loos ära või siis aktsepteerida elujooni nii nagu nad on. Elus ei saagi ju midagi kustutada, kõik jääb kuhugi alles, vanasti oli selleks suuline pärimus, tänapäeval kirjalikud andmed ja fotod ning muidugi interneti põhjatu sügavus.


graveerimine

Kumerpinna graveerimine on jälle omaette lugu, keerulisem kui tasase pinna tegemine. Käsitsi tehtud ehte üks võlu ongi see, et ta on meistri kahe käega tehtud ja täpselt ühesugust teist ehet ei ole. Kes tahab ehet, mis on täiuslik ja igav nagu masinaga tehtud... jaa, siis tulebki osta poest ja suurfirmadelt, kel on võimalikult suur osa tootmisest madalama hinna nimel mehaniseeritud ja ehteid tehakse mitte üks või paar tükki korraga nagu mina, vaid sadu ja tuhandeid täpselt ühesuguseid korraga. (Aga hõbesõlge poest naljalt ei saa!) Kohaliku meistri puhul sa tead, kes ta on ja kust külast ta pärit om ja kes ta ema on ja mis koolis ta lapsed käivad ja millega seal hakkama saavad ja mida ta eksabikaasa külapoes eile ütleski. Umbes nii:) Kindel on see, et Eesti ehtemeistri puhul võid tulla kohale vaatama ja kõnõlema ja sa tead, kes on su ehte valmistanud. Suurtest poodidest ostes ei saa sa kunagi kindel olla, kes, kus ja mis tingimustes ja millise palga eest sinu ehet valmistas. Kohalik ja kodumaine asi on seda väärt!


Kohaliku meistri nagu EHE ELO käest tellides saad isikliku sõle, isikliku ehte. Saad valida , milliseid mustreid ehtele soovid. Liisiga leppisime kokku, et kahe peaga kull või siis ilmalind tuleb nagu on setu sõlele traditsiooniline, keskele tegime südame ja tema eesnime esitähe, mis on ka tema tütarde nimede esitäht, seega saab ta tulevikus soovi korral emmale kummale tütrele sõle üle anda. (Või kui oma sõlg on nii armsaks saanud ja ei raatsigi loobuda, võib lapsele tellida uue sõle, mis on valmistatud just temale). Liis valis välja ka krooni kuju( neid on ka vanadel meistritel erinevaid) ja sõle paremal ja vasakul pool olevad ühesugused rosetid(mustrid ringide sisse). Algul kasutati rosetis mitmesuguse sisejoonisega kaheksa- ja kuusnurki, sirkelrosette, õisi, aga 1860-ndate aastate II poolest sai valdavaks kuusnurk. (Kirme 1986, 95) "Alles päris sajandi lõpul tuleb Petseri kullasseppade eestvõttel rosetikujunduses kasutusele uus motiiv - laienevate otstega rist"(Kirme 1986, 95). Tegin rosettideks Liisi soovil teatud lilled, mis said küll väga ilusad ja armsad. See ei ole setu sõlele teada-tuntud traditsiooniline kujund, aga oma oma isiklikku sõlge tellides tuleb otsustada, kas soovid enda moodi sõlge, mis kõneleb sulle sinu oma keeles või järgid täpselt traditsiooni(aga isegi traditsioonis on arengud ja variatsioonid:). Kahte asja korraga ei saa. Sellel sõlel on palju traditsiooni ja osa isiklikku. Kuna Liisil on eriline suhe pihlakatega, siis sai põhikujundite ümber ja vahele graveeritud pihlakakobaraid ja lehti, vanadel sõlgedel on seal samamoodi taimeväädid, ainult teistsugused(akantus).

ERM 301. Meister Hagel 1866

Kui vanu ajaloolisi sõlgi ja just seto sõlgi vaadata, nii originaalis(muuseumid ja inimesed) kui raamatuid ja fotosid uurides (nt Kaalu Kirme "Eesti sõled"on kuldaväärt abimees igale sõlemeistrile) siis on näha, et graveeringute osas on väga palju variatsiooni. Paljudel sõlgedel on sõlesuu all kull, keda peetakse Tsaari-Venemaalt laenatud kroonukulliks, aga mina usun, et ta on pigem soome-ugri rahvastele omane kahe peaga ilmalind. Linnu keskele on tehtud nii südameid kui vappe, nimetähti, aastaarve, lihtsalt mustrit. Linnud ise on ka erinevad. On ka setu sõlgi, kus lindu ei olegi. On töötavad sepad sepikojas või kaamel, või kotkas maoga või elulill. Kroon sõlesuu kohal võib olla erineva väliskujuga ja ka seestpoolt väga erineva mustriga. On teada ka 2 sõlge, kus krooni asemel on teine kull, neid tahaks küll näha!(Kirme 1986, 95). On mustreid ja kaanoneid, mis korduvad ka erinevatel meistritel. Paremal ja vasakul pool sõlesuud olevatesse ringidesse(rosetid) on graveeritud väga erinevad geomeetrililisi sümmeetrilisi kujundeid - lilli, kaheksakandu, erinevaid risti vorme.

ERM-s vanu ajaloolisi setu sõlgi uurimas.(Teine lauatäis oli ka:)

ERM-s käies vaatasin ja katsusin näpuga (muuseumis pidi ikka valged kindad kätte panema:) kõik vähegi üksteisest erinevad setu sõled üle. Ka uurisin läbi kõik seal olevad kõige suuremad sõled. Setumaal on kantud ka 30 cm läbimõõduga ja rohkemgi sõlgi, tänapäeval eelistatakse rohkem väiksemaid. Kui naine ise on väiksemat kasvu, võiks ju ka sõlg olla väiksem, tema mõõtu. Aga ennevanasti oli sõle suurus ka uhkuse asi, näitas see ju ka kandja jõukust. Hõbeehete esmane funktsioon nii Eestis, Setumaal kui ka üle ennemuistse ilma oli maagiline kaitse. Ehe kaitses kandjat ja tõmbas ühtlasi head energiat ligi. Mina usun nii ka praegu:) Setumaal oli oluline ka see, et hõbe heliseks(peletab kurja) ja säraks(hõpõvalgõ läük). Ja muidugi, mida rohkem ehteid, seda kaitstum naine oli, eriti palju ja isegi öösiti pidi kandma hõbekette noorik enne lapse saamist. Sõlesuu kohal on lõigatud lapse nabavööti ja sõlest läbilastud veega/veega, kus on hoitud sõlge/ on pestud vastsündinuid. (Kuna hõbe on teaduslikult antibakteriaalne materjal ja puhastab vett ja hoiab seda värskena, siis kõlab see ka tänapäeval mõistlikult). Sõlega on seotud ka muid rituaale, teda on seostatud viljakuse, kaitse ja hea õnnega. Lastetu naine magas, sõlg rinnal. Ristiema oli see, kes tõi peale pulmaööd noorikule sõle. Olen lugenud, et seto pulma esimesel päeval oli kogu mõrsja suguvõsa ilma eheteta, et mitte tuua oma energiat mõrsja uude ellu kaasa, et mitte teda kahjustada. Ka oli mõrsja kõige paha eest peidus kaali(suurräti) all ja oli esimesel päeval tasatasa. Pulmalisi pulma kutsudes olid podruskid ehk vanikutega pruutneitsid täies ehtekomplektis sõlgede ja kõigi muude keede, krõllide, ristide ja ripatsitega need, kes pidid mõrsja pealt rahva pilgud endale tõmbama, ilmselt jälle kaitseks. See oli kord, kus ka abiellumata neiu sai sõlge kanda.



Peale sõle graveerimist lihvin mina teravad graveerimise jäljed vajadusel liivapaberiga maha ja poleerin uuesti. Siit sõle lõpliku valmimiseni oli ka veel mitmeid väljakutseid. Kokkuvõttes jäi Liis rahule ja minu meelest sai ka iks umbe illos hõpõsõlg!


2,5 aastat tagasi(ehteid olen teinud peale kooli oma 10 aastat) valmistasin oma esimese setu ehte, see oli kaalakõrd väikesele setu tüdrukule. Tüdruku ema näitas mulle ka oma kohaliku meistri tehtud suurt sõlge. Imetlesin sõlge siitpoolt ja sealtpoolt, aga sain aru, et sinnani on veel hulk maad minna. Nüüd on selline tunne, et selliaeg on läbi ja meistritöö tehtud! Meistritüü tettü! Muidugi, oma ala õppimine ei lõpe kunagi. Alati on ruumi ennast täiustada ja juurde õppida ja iga ehtega nii ka saab ja on.

Et sellest sõlest oleks Sulle, Liis, palju elurõõmu, maagilist kaitset ja hõbehelgi väge!

Aitjumma!


Telli oma setu sõlg SIIT

Alumistel fotodel EHE ELO valmistatud seto hõbesõlg 2021.






Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (7)
MuYErDhqTPGvJjQ uicjUSroPRz · 2. juuli 2021
fXusyOSFhEaNi EnLxqQgUbih · 26. juuli 2021
fYybwPCJGDE ztDZeOhWHJc · 26. juuli 2021
lzFXWUvNMj RYfbyIWQTHqVOP · 9. august 2021
NIawmuTFMyZoA FOsQpIxnB · 9. august 2021
HefprqIhzkxKG KguIxkpjNUcyOrF · 24. august 2021
YmDXnaIHE ysRGTUAVgrBCL · 24. august 2021